Täna oli kole päev. Vanessa läks Mihkliga Annelinna keskusesse kommi ostma :) Ja mõne aja pärast heliseb telefon. Vanessa teatab nutuse häälega, et Mihkel on kadunud ja ta ei suuda teda leida. Et ta oli maksnud arvet ja Mihkel seisis tal selja taga ja kui arve makstud, oli poiss kadunud. Käskisin minna tal turvamehe juurde ja anda teada sellest. Ise panin riidesse kiiresti ja läksin ka Annelinna Keskuse juurde.
Otsisime poissi,aga ei midagi. Läksin siis infolaua juurde,et äkki nad annavad valjuhääldiga teada, et on kadunud selline ja selliste riietega poiss, et kui keegi näeb, tooks lapse infoleti juurde. Ja siis infoleti tädi ütleb valjuhääldisse: Kolmeaastane Mihkel tule infoleti juurde,sind oodatakse siin !!! Nagu see kohe kolmeseks saav poiss sellest midagi jagab, ma sain lausa tigedaks. Nii loll ikka annab olla.!!! Mihkel aga juba kadunud pool tundi.
Helistasin siis Umpsile ,et laps on kadunud, see käskis politseisse helistada. mina veel mõtlesin,et ta ju kadus poes ära, mismoodi see politsei teda hakkab poes otsima. Aga helistasin ikka ja õieti tegin. Algul öeldi, et nad saadavad kohe patrulli välja ja siis ,et oodake,
üks laps on leitud ja tuli välja ,et poiss oligi juba politseis.
Ta oli läinud üle suure tee, Maxima juurde, ilmselt hakkas oma aruga koju tulema ja seal oli talle politsei kutsutud. Mihkel ise oli nii rõõmus ja rahulik, sai ta ju nüüd oma unistuste autoga - politseiautoga sõita. Istus politseinikul süles, ise hirmus rahul omadega. Ma olin ise aga nii šokis, et ei suutnud oma kodust aadressigi meenutada :) Mihkel oli politseinikele rääkinud,et ta on seitsme aastane ja elab rohelises majas. Tegelikult elab ta kollases majas ja seitsme aastaseks saamiseni on tal ikka pikk tee veel käia...
Igatahes tulime me koju ja ma võtsin kõik Mihkli riided välja ja kirjutasin sinna sisse tema nime ja enda telefoni numbri. Seda olen ma küll koguaeg teinud aga viimasel ajal on nii palju uusi asju peale tulnud, et olen laisaks selles suhtes muutunud.
Lõpp hea, kõik hea!
