Sokilainel

Olen nüüd sokke kudunud. Üks paar valmis, teine pooleli. Pildid ka. Need sokid on kootud paksust lambavillasest lõngast, igati mõnusad. Aga millegi pärast on need kollase-oranžiga palju kitsamad, kuigi kootud on ühesuguse silmade arvuga. Ilmselt on põhjus mustris, ma arvan.:)

Mihkel sai endale eile ühe dressika ,pükse oleks ka vaja aga riiet ei jätkunud, järgmisel nädalal käin poes ja ostan.

Vansale tegin tallis käimiseks ühe sooja ja pika polo, millega ta muidugi keeldus poseerimast :D

Täna oli kole päev. Vanessa läks Mihkliga Annelinna keskusesse kommi ostma :) Ja mõne aja pärast heliseb telefon. Vanessa teatab nutuse häälega, et Mihkel on kadunud ja ta ei suuda teda leida. Et ta oli maksnud arvet ja Mihkel seisis tal selja taga ja kui arve makstud, oli poiss kadunud. Käskisin minna tal turvamehe juurde ja anda teada sellest. Ise panin riidesse kiiresti ja läksin ka Annelinna Keskuse juurde.
Otsisime poissi,aga ei midagi. Läksin siis infolaua juurde,et äkki nad annavad valjuhääldiga teada, et on kadunud selline ja selliste riietega poiss, et kui keegi näeb, tooks lapse infoleti juurde. Ja siis infoleti tädi ütleb valjuhääldisse: Kolmeaastane Mihkel tule infoleti juurde,sind oodatakse siin !!! Nagu see kohe kolmeseks saav poiss sellest midagi jagab, ma sain lausa tigedaks. Nii loll ikka annab olla.!!! Mihkel aga juba kadunud pool tundi.
Helistasin siis Umpsile ,et laps on kadunud, see käskis politseisse helistada. mina veel mõtlesin,et ta ju kadus poes ära, mismoodi see politsei teda hakkab poes otsima. Aga helistasin ikka ja õieti tegin. Algul öeldi, et nad saadavad kohe patrulli välja ja siis ,et oodake,
üks laps on leitud ja tuli välja ,et poiss oligi juba politseis.
Ta oli läinud üle suure tee, Maxima juurde, ilmselt hakkas oma aruga koju tulema ja seal oli talle politsei kutsutud. Mihkel ise oli nii rõõmus ja rahulik, sai ta ju nüüd oma unistuste autoga - politseiautoga sõita. Istus politseinikul süles, ise hirmus rahul omadega. Ma olin ise aga nii šokis, et ei suutnud oma kodust aadressigi meenutada :) Mihkel oli politseinikele rääkinud,et ta on seitsme aastane ja elab rohelises majas. Tegelikult elab ta kollases majas ja seitsme aastaseks saamiseni on tal ikka pikk tee veel käia...
Igatahes tulime me koju ja ma võtsin kõik Mihkli riided välja ja kirjutasin sinna sisse tema nime ja enda telefoni numbri. Seda olen ma küll koguaeg teinud aga viimasel ajal on nii palju uusi asju peale tulnud, et olen laisaks selles suhtes muutunud.
Lõpp hea, kõik hea!

Minu suur laiskus hakkab lõppema :) Mitte küll vabatahtlikult vaid sunnitult, Mihklile oli maale õueriideid vaja ja sõbranna lapsele kleiti. Kleit aga tuli uhke, Mihkel on modelliks, see talle meeldis, eputas peegli ees hoolega ;)

Siin pildil on kleit küll veel pooleli ja Mihkel lihtsalt proovis. Valmis kleidist kahjuks pilti ei teinudki.

Tegin Mihklile õues mängimiseks kilepüksid ja soojema jope ka. Pükstega jäin rahule aga jope... Esiteks oli lõige küll 98 aga ikkagi lai. Teiseks panin kaks helkurriba ette aga olen ühe kogemata tagurpidi pannud ja see ei helendagi :( ja kolmandaks näeb poiss välja selle komplektiga nagu otse Sepa turult välja astunud. Aga pole hullu, ei paista siin annelinna laste seas vähemalt eriti silma :D

Täna, pühapäeval tuli remondimees vaatama

pesumasinat,sest mida krdit,ma olen maksnud teenuse eest aga masin ikka katki. Tuli siis onu, vajutas nuppu ja .... masin käis nagu poleks tal midagi viga olnudki. Oeh... Praegu mul teine masinatäis peseb ja katkimineku märkigi pole.
Ämma masinal olen ma ilmselt küttekeha läbi kärsatanud, ma ei tea küll, miks mul ei vea :S Ja ma veel üritasin salaja ta masinat kasutada :DDD Üks sokk on ka kadunud, see vist jäi ämma masinasse :) Vahele olen jäänud igatahes.

Minu tänane päev vajab üles kirjutamist tulevastele põlvedele...

sest see pole normaalne. Hommikul tõi Umps pesumasina remondist tagasi. Olin rõõmus, sest pesukorv ajas üle ja selga panna ei olnud midagi. Selga panna pole tegelikult nagunii midagi aga sedakorda polnud enam lastele ka puhtaid riideid.
Panin siis rõõmsalt musta pesu kuhja masinasse aga tööle see ei hakanudki. Krt,olin tige. Vilkusid ainul igasugused kõikvõimalikud tuled ja kõkk. No olgu. Tuli meelde, et ämmal on laudas ka mingi pesumasin, mis küll ühendamata aga olevat korras.
Võtsin pesu välja ja viisin sinna. Pool sellest kogusest mahtus ka masinasse. Ühendasin vajalikud voolikud ja juhtmed ja lülitasin masina sisse. Hakkas tööle. Vesi jooksis ilusti masinasse. Ja see oli ka kõik. Muud see masin ei teinud. Õnneks lasi vee välja ikka ka. Peale seda muidugi, kui olin tunnikese passinud seal ja oodanud, et äkki siiski hakkab trummel liikuma. Ei midagi. Korjasin oma ligased pesutükid siis kokku ja viisin ämma poole koju. Ämm ise on saaremaal ja mõtlesin,et kasutan salaja tema masinat. Asi lõppes sellega, et ämmal kogu majast elekter läinud ja maja pime. Loodetavasti õnnestus mul lihtsalt korgid läbi kärsatada ja pesumasin ikka jäi terveks.
Aga egas midagi. Korjasin oma ligase pesu jälle kokku ja läksin umpsi tädi poole. Seal panin pesu masinasse ja masina tööle. Masin hakkas tööle ja mina tulin ära. Täditütar jäi pesemist jälgima. Kui pesule järele läksin,leidsin täditütre vannitoa põrandat kuivatamas. Kõik lainetas. Pesumasinal oli mustaveetoru küljest tulnud. Oeh....
Seal sain masinatäie ikkagi pestud. Aga et mulle ikka meeldib saatust narrida läksin Umpsi venna Tomi poole, et äkki saan seal ka masinatäie pesu pesta. Peale seda,kui olin oma pesupesemise saaga lõpetanud, oli Tom küll veidi umbusklik, kuid lubas mind ikkagi oma masina kallale.
Noh ja ,et päev oleks täiuslik,tuli seal mulle kallale bulldog, kellega oleme kõrvuti juba kaheksa aastat elanud. Pures päris korralikult mu kintsu. Pesu aga siiani peseb :)
Tundub,et kaheksa ei ole minu õnnenumber :D Tänane kuupäev on ju 8-8-08

Laiskloom olen...

ei viitsi kirjutada,aga võiks. Endalgi huvitav lugeda pärast. Õmmelnud ei ole küll vahepeal midagi aga selle eest olen hoidiseid teinud. Tegelikult küll ainult moose ja punase sõstra mahla. Eile korjasin ämbritäie punaseid sõstraid ja sain päris palju mahla aurutatud.

Saime Vanessaga ka oma elu esimese jogurtiga maha :D Jogurt tuli üllataval kombel väga hea. Kuigi meil läks osa teost aia taha :D Võtsime juuretiseks vale jogurti. Tegelikult ei tohiks juuretiseks võetud jogurtil olla sees paksendajaid ja muud jama aga meie ostsime oma külapoest tavalise Tere Maasikajogurti topsi:

Koostis: pastöriseeritud piim, suhkur, maasikad, paksendaja modifitseeritud tärklis, želatiin, looduslikud ja looduslähedased lõhna- ja maitseained, toiduvärvid peedipunane (punase peedi mahl) ja karmiin, kontsentreeritud porgandimahl, happesuse regulaatorid: sidrunhape ja naatriumtsitraat, juuretis mis sisaldab lisaks jogurtibakteritele ka probiootilisi piimhappebakterid L. acidophilus ja Bifidobacteria. Jogurtis on 7% maasikaid
100 g toodet sisaldab keskmiselt
energiat
98 kcal (412 kJ)
süsivesikuid
15 g
valke
2,7 g
rasvu
3 g

Selles oli küll kõikvõimalikke "lisasid" :D Võib olla selle pärast tuligi meie jogurt väga vedel. Aga maitse oli tõesti üllatavalt värske ja puhas. Tegime seda aga nii:

2liitrit värsket maapiima kuumutasime kuni pind virvendas. Mitte keeta!!

Jahutasime selle 38-39 kraadini umbes :D

Siis lisasime topsitäie jogurtit, osa vist küll läks Vanessale "maitsmiseks" :)

Segasime korralikult ja hoidsime toasoojas segamata 7 tundi umbes ja siis külmkappi paariks tunniks. Et ikka päris külm oleks :) Me panime külmikusse õhtul ja hommikul oli hea :) Mikserdasime ja segasime kirsimoosi ja mustikamoosi ka sisse ja otsa ta saigi :)

Välja nägi selline :

Meie oleme maal suvitamas. Ja siin on ämmal piimafarm. Mihkel räägib siis mulle üks päev: Lehmad söövad seal (karjamaal) Tissid ka kaasas. Lehmamuud söövad ja siis läheb piim tissidesse. Lehmad tulevad siis koju ja ikka tissid kaasas. Ama võtab tissist piima välja ja annab piimaautole. Mihku joob piima,mida piimaauto annab.Ise nii tähtsa ja asjaliku näoga,et ma pidin püksi tegema

Mihkli võiks kusagile lauluringi panna. Mulle tundub et tal on hea kuulmine, miks muidu ma ei tohi talle laulda. Aga laululahing oli ta lemmiksaade. Kui ma aga mõni kord eriti kaasa elama kukkusin, siis mulle käratati: emme ole att!! Aga muidu meie hädad ei lõpe ka iial Mihkel on juba nädal aega haige. Stomatiidis. Ja nädal aega on joonud ainult jogurtit. Alguses oli viis päeva palavik ka 39 ligi 4-5 korda päevas, nüüd õnneks palavikku ei ole enam. Mul on endal see vastik haigus olnud ja nädalaga võtsin 7 kilo alla, Siis ma mõtlesin et sellist haigust ei taha oma suurimale vaenlasele ka aga nüüd on see mu pisikesel poisil Ükspäev kui poiss nuttis ,et tal on kõht tühi ja tahtis viinerit,andsin talle siis,aga ta ainult lakkus seda ja isegi siis oli valus,siis nutsin ise ka,no nii hale lapsest Nüüd vist hakkavad need haavandid pranema aga huulte peal on ka mõned ja need veritsevad koguaeg Millal see halb aasta küll meie jaoks lõpeb? Mai keskel suri minu ema,nüüd juuni alguses suri ämma ema-Mihkli vana-vanaema. Üks õnnetuste ja halbade asjade jada ....Läks halaks. Tegelikult oli üks hea asi ka Kui arsti juures käisime, siis arst kiitis Mihklit,et nii tubli poiss , räägib nii ilusate pikkade lausetega niigi palju rõõmu emmele

Rattasõit on meil nüüd siis selge. Aga üldiselt on nüüd ka huvi kadunud ,sest ta sai aru, et peab ise väntama Käru löödi eile tolmust puhtaks ja nõuti käruga sõitma minekut Särtsutasin siis oma pekke ka ja käisime käruga poes ja kanali ääres. Mulle igal juhul kasuks .Mulle meeldib, kui Mihkel kärus istub, on vähemalt silma all Ja on asju kuhugi panna. Aga mutikesed kirtsutavad nina, et suur poiss, las käib jala. Jala käib ta ka muidugi aga käru on meil siiski veel väga tähtis. Vanessa igatahes kobis kärust välja kohe kui jalad alla sai.

Tänane hommik võttis mul lausa vee silmist välja Olime maal. Hommikul kuuest hakkas Mihkel jaurama, nuttis vahelduva eduga kuni 9-ni. Mõtlesin,et ehk tahab kakale, sest tundus natuke kangevõitu. Kakale ei tahtnud. Arvasin veel et äkki hakkab nohu tulema, siis ka ta jaurab tavaliselt. Tõstsin lõpuks ta voodist välja, et läheme õue ja panen ta riidesse, ehk läheb tuju paremaks. Ja selgus, et ta ei võta jalgu alla Seisis tudisedes ja nuttes, et ai,ai. Kõndida ei saanud üldse ja jalad olid põlvist kõverad. Ja poiss lausa värises. Nuttis värisedes ja nõudis sülle, seisin pool meetrit eemale ,et teeb ühe pisikese sammukese aga ta ei suutnud Panin siis ta riidesse,enda ka ja sõitsin Tartusse traumapunkti. Autos oli Mihkel vait aga mina enam ei suutnud, nutsin korralikult Silmajamaga suutsin rahulikuks jääda aga nüüd....Tartus võeti ta kohe ette, tehti pilt. Lastekirurg tuli vaatama ja ütles et pilt korras aga vasak puusaliiges on natuke kinni ja ilmselt on lihased vatti saanud. Mis ka ilmselt tõsi,sest eelmisel õhtul käis usin batuudil hüppamine ja ratsutamine. Ühesõnaga kui palavikku ei tule ,siis paratsetamooli valu vastu ja asi peaks mööduma 3-4 päevaga. Kui aga palavik, siis on ilmselt puusaliigese põletik ja siis tagasi arsti juurde. Praegu aga on mul ainult lamamisasemel olev tita. Käruga sõidab ka aga süles vist on valus tal,süles olla ei taha

Meil nüüd Mihkliga arsti juures käidud. Mihkel oli nii tubli poiss Lasi niidid välja võtta ilma ühegi piuksuta. Arst ütles talle, et võtab need pähhid sealt silmast ära ja Mihk targutas takka ,et pähhid kõtt-kõtt Kõik on ilusti paranenud, silmalaug ja sil ise töötavad kenasti. Sinikat on veel õrnalt näha aga see on köömes selle kõige kõrval, mis oli Panen pildi ka ,milline poiss oli laupäeva õhtul

Mihklil öiseid nutuhoogusid ei ole. Aga meil on üks salajane patuasi, mida ma tegelikult avalikult rääkida ei julgegi. Mihkel tahab öösiti ikka veel vahest nokatassist jogurtit. Enamasti ma ikka ütlen, et emmel ei ole, või ma kohe toon aga ise magan edasi, siis magab tema ka edasi. Aga iga kord muidugi see nipp läbi ei lähe Silma kohta niipalju, et ta vana pätt kiskus öösel need plaastrid, mis õmbluste peal olid, ära. Nüüd ma kardan, et järg on niitide käes, panin õmblustele briljantrohelist peale, nagu arst käskis. Ja lugesin sõnad peale, et ei tohi puudutada. Nagu ma muidugi seda enne ei oleks teinud Silm on ikka muidu sinine ja kinni. Aga tuju on hea Öeldi,et ta püsiks paigal ja ringi ei traageldaks, siis sellest on küll võimatu kinni pidada, praegugi nõuab et lähme parte söötma jõe äärde Mihklil öiseid nutuhoogusid ei ole. Aga meil on üks salajane patuasi, mida ma tegelikult avalikult rääkida ei julgegi. Mihkel tahab öösiti ikka veel vahest nokatassist jogurtit. Enamasti ma ikka ütlen, et emmel ei ole, või ma kohe toon aga ise magan edasi, siis magab tema ka edasi. Aga iga kord muidugi see nipp läbi ei lähe Silma kohta niipalju, et ta vana pätt kiskus öösel need plaastrid, mis õmbluste peal olid, ära. Nüüd ma kardan, et järg on niitide käes, panin õmblustele briljantrohelist peale, nagu arst käskis. Ja lugesin sõnad peale, et ei tohi puudutada. Nagu ma muidugi seda enne ei oleks teinud Silm on ikka muidu sinine ja kinni. Aga tuju on hea Öeldi,et ta püsiks paigal ja ringi ei traageldaks, siis sellest on küll võimatu kinni pidada, praegugi nõuab et lähme parte söötma jõe äärde

Aga meie saabusime just haiglast. Tegelikult küll Tartu silmakliinikust. Mihklil oli öösel op. Opiks vist oleks seda palju nimetada aga enamvähem sama teeb välja. Ühesõnaga kukkus ta eile õhtul nii õnnetult ühel sünnipäevapeol, et kukkus endale mängupuuri teraviku silma Õnneks küll opi käigus vaadati, et silmamuna ei ole vist ikagi kahjustada saanud ja silm töötab normaalselt. Täpselt aga ei tea, kuidas silmalaug tööle hakkab. Loodan parimat. Tegelikult ikkagi õnnelik õnnetus.

Kuna Pereklubi hakkab kolima,siis suurest hirmust kopeerin siia mõned asjad :D

Mihkel kasvab mis mühiseb, kui esilehel on kirjas et 90cm pikk,siis praegu on vist juba meeter täis Kõik riided on väikesed ja ma muudkui vahetan garderoobi välja Juttu tuleb palju, palju aga sõnu puhtalt välja päris ei ütle. Sõnade järjekord lauses on ka natuke imelik. nt: Issi uue siibi sõitma ostis, ehme. jne... R-tähte ütleb ainult paaris sõnas.Mähkmed??? Mis need on kui teil siin tüdrukud on barbid ja printsessid, siis Mihkel oli tita Nüüd paar nädalat tagasi hakkas Mihkliks alles Panen pildi ka ,paar nädalat tagasi tehtud

Olen olnud laisk blogitaja :D Aga mõned asjad olen ikka vahepeal endale õmmelnud küll. Tegin ühe tuunika. Sai normaalne, tegelikult natuke kitsas ülevalt aga saab hakkama küll :) Siis tegin teise tuunika, see on mu lemmikriietusese praegu, mõnus :) Pildi peal vist ei ole eriti aru saada aga ma endale selga ka ei viitsinud ajada, võib-olla teine kord :D

Siis tegin Mihklile fliisi, seda oli tal vaja ja selle ta sai. Krae oleks võinud teha kõrge. Aga tegin täpselt lõike järgi. Teinekord tean, millise krae teen.

Ja siis Vanessale kudusin põlvikud,neid on tal hea panna ratsasaabaste alla. Üks on valmis aga teisel on varbaots veel tegemata,lõng sai otsa. homme toon lõnga juurde poest ja siis saab ta need jalga panna. Talv saabus ka just nagu tellitult :D Aga üht ma ütlen, viimane kord,kui ma selliseid põlvikuid koon. Vist :DDD